Täna oli tõeline repressioonide päev. Hommikul tegime tutvust Memoriali kontori ja Arseniy Rogisnkyga ja õhtupoole külastasin Sahharovi muuseumi, kus avati Wallenbergi näitus. Esimene on väikeses majakeses pisike NGO, kus muuseum ja tööruumid, hästi toredad inimesed ja väga asjalik jutt. Teises korralik raamatukogu ja eraldi näitusesaaliga ka asjalik keskus-muuseum. Väga muljetavaldav. Mõned pildid kah üleval kõrvaloleval albumilingil.
Uskumatu asi oli kui hakkasime vaatama Memorialis olevaid Ameerikast saadetud arhiive, olid seal ka Enn Tarto, Mart Nikluse ja Jüri Kuke kaustad. Kuke kaustas oli näiteks kiri Ameerika suursaatkonnale, kus ta palub abi oma emigreerimiseks. Arhivaaride hulgas ka Soosteri joonistusi, millest mõned sain ka pildile. Nende näituse peaks kindlasti tegema. Muuseum oli lahkesti nõus neid laenama.
Lõppkokkuvõttes aga oli Kurski vaksalist täiskiilutud metroos kojutulek ümberistumisega Kievskajas, seoses määratute massidega maa all nii ahistav, et tundsin end tõsiselt represseerituna.
Uskumatu asi oli kui hakkasime vaatama Memorialis olevaid Ameerikast saadetud arhiive, olid seal ka Enn Tarto, Mart Nikluse ja Jüri Kuke kaustad. Kuke kaustas oli näiteks kiri Ameerika suursaatkonnale, kus ta palub abi oma emigreerimiseks. Arhivaaride hulgas ka Soosteri joonistusi, millest mõned sain ka pildile. Nende näituse peaks kindlasti tegema. Muuseum oli lahkesti nõus neid laenama.
Lõppkokkuvõttes aga oli Kurski vaksalist täiskiilutud metroos kojutulek ümberistumisega Kievskajas, seoses määratute massidega maa all nii ahistav, et tundsin end tõsiselt represseerituna.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar