Kui märkasite pildialbumis mingeid veidraid Moldaavia kepsutajaid siis selgituseks niipalju et see oli kontsert mis eelnes Moldaavia kultuuripäevadele Venemaal. Asi ise oli megapikk uskumatu kompott kõikvõimalikust Moldaavia kultuurist ja teine osa täielikult täidetud nõukateemalise folkloorse balletiga peenetes rahvariietes, kostüümivahetustega iga 5 minuti tagant. Ja selline varbasirutus ja riverdance po moldavskomu. Sõbrad, see oli lihtsalt kohutav.
Palju armsam oli aga täna Taganka teatris maestro Ljubimovi 90. juubel. Juubel algas Gribojedovi etendusega- mis iganes ta eesti keeles ka poleks Горе от ума ... No häda mõistuse pärast, eks?
Vapustav töö lavaga, valgusega, näitlejatega- täielik kellavärk. Varjude kasutamine, ja kogu liikumise mitmekihilisus- kõik oli nagu poeetilises filmis. Rääkimata sellest, et kõik nad tantsisid balletisussides ja laulsid ooperihäälel oskasid nad veel muidu ka näidelda. Ma pole ammu miskit nii huvitavat näinud. Ljubimov oma taskulambikesega ikka puldi taga.. Olin tõesti vaimustatud.
Oh ja pärast olid vanad sõbrad kõik laval ja muudkui õnnitlesid, Tarja ja Vaclav ja veel mitmed peened nimed üle maailma. Naljakas oli kui Putini esindaja väänas mingit järjekordset paatost, hakkas Vana grimasse tegema ja kätega vehkima, nii et rahvas plaksutama pistis ja vaene kultuurinõunik pidi oma jutu pooleli jätma. Putini esindajale ei meeldinud selline suhtumine teps mitte. Kortsutas kulmu ja pugises midagi sobimatusest... Aga kutsutute hulgas ei paistnud Kobzoni, kes igal viimasel kui peol kus mina olen sattunud esineb paatosliku kõnega ja laulab Elu armastan sind, ega näha polnud ka paljusid teisi duumasaadikuid. Ei oleks uskundki, et ise sel moel Vaclav Haveliga Ljubimovi ukse taga järjekorras saan seista. Heh. Maja ümber oli aga meeletu mass rahvast, kes sisse ei mahtunud. Ja Luzhkov lubas Ljubimovile uue teatri kinkida. Tehku seda juba rutem, kaua võib lubada.
Tarja suudleb Jurit
Juri Petrovichi kabineti seinad on just sellised....
Palju armsam oli aga täna Taganka teatris maestro Ljubimovi 90. juubel. Juubel algas Gribojedovi etendusega- mis iganes ta eesti keeles ka poleks Горе от ума ... No häda mõistuse pärast, eks?
Vapustav töö lavaga, valgusega, näitlejatega- täielik kellavärk. Varjude kasutamine, ja kogu liikumise mitmekihilisus- kõik oli nagu poeetilises filmis. Rääkimata sellest, et kõik nad tantsisid balletisussides ja laulsid ooperihäälel oskasid nad veel muidu ka näidelda. Ma pole ammu miskit nii huvitavat näinud. Ljubimov oma taskulambikesega ikka puldi taga.. Olin tõesti vaimustatud.
Oh ja pärast olid vanad sõbrad kõik laval ja muudkui õnnitlesid, Tarja ja Vaclav ja veel mitmed peened nimed üle maailma. Naljakas oli kui Putini esindaja väänas mingit järjekordset paatost, hakkas Vana grimasse tegema ja kätega vehkima, nii et rahvas plaksutama pistis ja vaene kultuurinõunik pidi oma jutu pooleli jätma. Putini esindajale ei meeldinud selline suhtumine teps mitte. Kortsutas kulmu ja pugises midagi sobimatusest... Aga kutsutute hulgas ei paistnud Kobzoni, kes igal viimasel kui peol kus mina olen sattunud esineb paatosliku kõnega ja laulab Elu armastan sind, ega näha polnud ka paljusid teisi duumasaadikuid. Ei oleks uskundki, et ise sel moel Vaclav Haveliga Ljubimovi ukse taga järjekorras saan seista. Heh. Maja ümber oli aga meeletu mass rahvast, kes sisse ei mahtunud. Ja Luzhkov lubas Ljubimovile uue teatri kinkida. Tehku seda juba rutem, kaua võib lubada.
Tarja suudleb Jurit
Juri Petrovichi kabineti seinad on just sellised....
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar