Moskva pisaraid ei usu

Jah selline eestikeelne lause paneb mötlema, et kes siis öieti nutab ja kes täpsemalt ei usu. Jalutasin täna pisut mööda pikki tänavaid mööda Maloe Nikitskoet Loomaaiani ja pärast mööda Malaja Dimitrovkat tagasi Tverskaja bulvari peale. Oli selline 2 tundi kestvat köndi. Läksin välja selle möttega et käia ôhtust söömas ja jöuda löpuks Patriarhi tiikideni, aga need mulle miskipärast tee peale ei jäänud. Ilmselt pole mulle veel ette nähtud. Teed küsides ei tulnud mul meelde kudas on tiik vene keeles- tölkes kölas see umbes niiet kus on, vabandage väga, Patriarhi veehoidla. (patriarhskii vodajom) Ja kui siis mingit vastust ei tulnud siis üritasin seletada midagi märjadest aukudest. Ei midagi. Ja kuna sobivat söögikohta ei tundunud ka olevat kohtasin igasuguseid huvitavaid kohti. Näiteks oli kohvik Baltiiski Hleb, mis pakkus briti küpsetisi. aga muid ka.

Muuhulgas leidsin koduse sildi- Amigo taverna. Igas linnas kus ma elan peab olema vähemalt üks Amigo körts, sisse ei julgend minna.

Lisaks sellele oli Tshaikovski väljakul PEKO restoran. Seto maffia oma tsaimajadega on jöudnud Moskva kesklinna. :)


See ongi see TASS-KLUB kus esimesel päeval söömas sai käidud, Nagu näete on seal möödukad hinnad. Aga maitsvad road. - kui siia satute siis on see esimene valik kust leida vene kööki.

Kodune köök on seni koosnenud pelmeenidest ja tatrapudrust. Poes müüdavad 40 rubla maksvad pelmeenid on nii head, et naljalt ei taha restoranis 150 rutsi eest sama asja süüa.
Toiduvalik on selline kasin, sest mul ei ole Ühtki muud köögiriista peale 1 taldriku, poti ja kahvli. Ükshommik olin endale varunud jogurti- katsuge seda kahvlga süüa...