Tervitused raudse eesriide tagant
Ma teadsin, et mulle siin meeldib. Hoolimata suurusest on Moskva väga kena linnakene. Oluline on ka teatada, et elukohast 500 meetri raadiuses olen avastanud juba kaks puhvetit kus pakutakse hingele meeldivat Hoegaarden ölut. Ûks neist kohvik Majak valmistab ka surepärast mereandidega tomatisuppi mis pärast saunaöhtut pühade ödedega ja isadega pakub kosutust ka musteimale meelele. Teine meeldiv lokaal on samuti lähedal ja kannab nime Kvartira 44. Hetkel toimub Majaka puhvetis meeleoluksas sünnipäevapidu. On rootsi laud, soojad söögid ja hingematvad köned. Rääkimata etteastetest. Lapsed laulavad inglise keeles. Kui nad vaid teaksid et nende hulgas on vaenlane… kes jälgib kohvikunurgast seda köike äärmselt suure huviga.
Kiviviske kaugusel on ka mitu head teatri ja ooperimaja, ning otse loomulikult asub lausa vastasmajas kultuskool nimega GITIS. Selle kooli puhvetisse tahaks ka kunagi sisse kiigata ja tulevasi kuulsusi vaadata.
Loodan et ka töö konti ei murra. Panin tähele et siin töötavatel tekib ysna ruttu veidi kummaline huumorisoon, arenevad erilised naljateemad…. Aga selle vast kannatame ära., vöi mis?
Suure linna völu on anonüümsus. Sa oled täpike massis, tundmatu. Loomulikult ei saa siin kuidagi hakkama ligimese toeta. See on juba viie päevaga selgeks saanud. Ûksi vôib siin üsna ruttu peast lolliks minna.
Vene keel on kohuvalt palju vötnud sisse laensönu. Igal pool saad sa bizneslantshi, ja veel sadu otse inglise keelest vôetud söna., aga kirillitsas. Näiteks dzoinit, selle asemel et öelda soedinjajet…
Ja inimressurssi paistab siin olevat meeletult. Rääkimata tänaval ringiliikuvatest elavatest reklaammehikestest, kes köik kuulutavad vöimalust osaleda tätoveeringute tegemises, on vöimalik leida inimtyhjadest kauplustest vähemalt 3 müüjannat, iga restorani esikus istub hallide silmadega turvamees ja nii edasi.
Täna nägin lennujaama söites kahte mopeedi. See on looduslik valik. Tugevamad isendid jäävad ellu. Täiesti kaine peaga moskvalased teevad iseenesestmöistetavalt vasakpöördeid läbi viie söidurea. Auto omamine on prestiizhi kysimus. Koduuksest tööle söidab moskvalane autoga ja pargib kuhu iganes, kuhu iganes.
Ma teadsin, et mulle siin meeldib. Hoolimata suurusest on Moskva väga kena linnakene. Oluline on ka teatada, et elukohast 500 meetri raadiuses olen avastanud juba kaks puhvetit kus pakutakse hingele meeldivat Hoegaarden ölut. Ûks neist kohvik Majak valmistab ka surepärast mereandidega tomatisuppi mis pärast saunaöhtut pühade ödedega ja isadega pakub kosutust ka musteimale meelele. Teine meeldiv lokaal on samuti lähedal ja kannab nime Kvartira 44. Hetkel toimub Majaka puhvetis meeleoluksas sünnipäevapidu. On rootsi laud, soojad söögid ja hingematvad köned. Rääkimata etteastetest. Lapsed laulavad inglise keeles. Kui nad vaid teaksid et nende hulgas on vaenlane… kes jälgib kohvikunurgast seda köike äärmselt suure huviga.
Kiviviske kaugusel on ka mitu head teatri ja ooperimaja, ning otse loomulikult asub lausa vastasmajas kultuskool nimega GITIS. Selle kooli puhvetisse tahaks ka kunagi sisse kiigata ja tulevasi kuulsusi vaadata.
Loodan et ka töö konti ei murra. Panin tähele et siin töötavatel tekib ysna ruttu veidi kummaline huumorisoon, arenevad erilised naljateemad…. Aga selle vast kannatame ära., vöi mis?
Suure linna völu on anonüümsus. Sa oled täpike massis, tundmatu. Loomulikult ei saa siin kuidagi hakkama ligimese toeta. See on juba viie päevaga selgeks saanud. Ûksi vôib siin üsna ruttu peast lolliks minna.
Vene keel on kohuvalt palju vötnud sisse laensönu. Igal pool saad sa bizneslantshi, ja veel sadu otse inglise keelest vôetud söna., aga kirillitsas. Näiteks dzoinit, selle asemel et öelda soedinjajet…
Ja inimressurssi paistab siin olevat meeletult. Rääkimata tänaval ringiliikuvatest elavatest reklaammehikestest, kes köik kuulutavad vöimalust osaleda tätoveeringute tegemises, on vöimalik leida inimtyhjadest kauplustest vähemalt 3 müüjannat, iga restorani esikus istub hallide silmadega turvamees ja nii edasi.
Täna nägin lennujaama söites kahte mopeedi. See on looduslik valik. Tugevamad isendid jäävad ellu. Täiesti kaine peaga moskvalased teevad iseenesestmöistetavalt vasakpöördeid läbi viie söidurea. Auto omamine on prestiizhi kysimus. Koduuksest tööle söidab moskvalane autoga ja pargib kuhu iganes, kuhu iganes.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar