Kannelkond käis Helsingis kylas. Töi hulga head muusikat kaasa. Ja yhed äraytlemata mönusad varvastega villased sokid, mis eile kui käisin Lapimaal eesti elust loengut pidamas töestasid, et ilma varvassokkideta ei olegi vöimalik Lapimaal hakkama saada.
Tagasi lennates istus minu körval päris pödrakasvataja, nahksaapad jalas ja kasukas seljas. Narrisin teda et ehh onuke, olete terve lamba lennukisse kaasa vötnud. Onu oli solvunud- see on naaritsakasukas. mina aga: jahjah, ega 30 naaritsat parem pole :), siis pödrakasvataja naeris niiet köht loksus: ega need naaritsad jah yksi pysti ei seisa. Lamba veel hoiad kuidagi neljal jalal.
Onu ei olnud 14 aastat pealinnas käinud. Ta ytles et pödrakasvatus on tore asi, ainuke mure et kui ta paariks päevaks ära läheb siis nad nutavad ilma temata. Sellest synnivadki poropisarad. Ja need on hinnatud asjad.
Lapis oli ka hotell, kus sai miinus viieses lumest hotellis ööbida 160 eurot öö ja juua körval olevas lumerestoranis 7eurost ölut. On neil turistidel ikka imelikud vajadused. Eelmisel aastal oli hotellis ööbinuid 1600 ringis. Seal oli ka kabel ja pulmad selles väga popid. Pärast vöid viia pruudi lumesviiti ja maksta jääst baldahhiinvoodi eest 350 eurot öö eest. Ja kylmetatada kogu raha eest täiega, myts peas ja pikk pesu seljas, hommikul ainult viiakse sind taksoga teise hotelli sauna yles soojenema, kui enam muidugi on mida soojendada. Yksi selles hotellis magada on muidgi täiesti möttetu, seda nad kah röhutasid. Sestap minagi veetsin öö sihukses kohas, kus lagede, seinte ja vaipade pesemiseks kasutati Orto maasikaseepi. tegin omale hotellitoas vaese mehe miinusviiesviiti, aknad pärani lahti, sest maasikalehk ähvardas hinge matta.
Hommikul oli enne lennukit aega veel mootorkelguga korra tiir mööda jäätunud merd kihutada. Oli see vast kylm. ônneks olin riietatud kontsaga kingadesse ja kaabu serva alt kukkusid körvad kyljest esimese kymne minutiga.
aga see selleks. see on sihuke soome romantika.
Kodune terem-teremok on ikka köige parem
peatselt siis ehime krookustega
Tagasi lennates istus minu körval päris pödrakasvataja, nahksaapad jalas ja kasukas seljas. Narrisin teda et ehh onuke, olete terve lamba lennukisse kaasa vötnud. Onu oli solvunud- see on naaritsakasukas. mina aga: jahjah, ega 30 naaritsat parem pole :), siis pödrakasvataja naeris niiet köht loksus: ega need naaritsad jah yksi pysti ei seisa. Lamba veel hoiad kuidagi neljal jalal.
Onu ei olnud 14 aastat pealinnas käinud. Ta ytles et pödrakasvatus on tore asi, ainuke mure et kui ta paariks päevaks ära läheb siis nad nutavad ilma temata. Sellest synnivadki poropisarad. Ja need on hinnatud asjad.
Lapis oli ka hotell, kus sai miinus viieses lumest hotellis ööbida 160 eurot öö ja juua körval olevas lumerestoranis 7eurost ölut. On neil turistidel ikka imelikud vajadused. Eelmisel aastal oli hotellis ööbinuid 1600 ringis. Seal oli ka kabel ja pulmad selles väga popid. Pärast vöid viia pruudi lumesviiti ja maksta jääst baldahhiinvoodi eest 350 eurot öö eest. Ja kylmetatada kogu raha eest täiega, myts peas ja pikk pesu seljas, hommikul ainult viiakse sind taksoga teise hotelli sauna yles soojenema, kui enam muidugi on mida soojendada. Yksi selles hotellis magada on muidgi täiesti möttetu, seda nad kah röhutasid. Sestap minagi veetsin öö sihukses kohas, kus lagede, seinte ja vaipade pesemiseks kasutati Orto maasikaseepi. tegin omale hotellitoas vaese mehe miinusviiesviiti, aknad pärani lahti, sest maasikalehk ähvardas hinge matta.
Hommikul oli enne lennukit aega veel mootorkelguga korra tiir mööda jäätunud merd kihutada. Oli see vast kylm. ônneks olin riietatud kontsaga kingadesse ja kaabu serva alt kukkusid körvad kyljest esimese kymne minutiga.
aga see selleks. see on sihuke soome romantika.
Kodune terem-teremok on ikka köige parem
peatselt siis ehime krookustega
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar