Käisin vaatamas Bolshoi teatris hoopis Boriss Godunovi. Onegin tuleb märtsi lõpus... Pilet maksis 2000 rubla ja etendust ja heli oli seal tõesti iga jumala kopika eest. Millised kostüümid, milline lavakujundus, milline valgustus, millised näitlejad, millised vapustavad hääled ja rollid. Olen nii lummatud ja emotsioonide tulvas, et ei suuda õieti analüüsidagi. Igatahes oli esimest korda elus selline tunne, et olid laval võrdselt tugevad lauljad nii kõrval- kui ka peaosades, Fantastilised hääled, karakterid. Sopranit kuulates oli tunne et kõrvakiled vibreerivad ja sind lihtsalt pühitakse saali tagaseina selle heliga. Sama bassi partiide ja ka kooriga. Hoidsin suud lahti, et mitte kurdiks jääda. Nii võimas oli koor. Tõesti suur teater.
Naersime pärast etendust, et Moskvas on normaalne, kui käid korra-kaks nädalas teatris. Eestis oled kõva tegija kui korra kuus jõuad. Ehh....
Ja elust enesest õhtuseks mõtluseks:
Ses sekundis
on naudingu lõpmatus
Ükskõik kus
on hukatuse igavik
Baudelaire'i abiga muidugi :)
Muide riputasin üles oma aegade tagused luuletused: kel huvi saab uurida, mida Rahe Thule 14 aastat tagasi mõtiskles. Loodan sinna kunagi, kui aega saan, lisada ka hilisemaid värsse. Aga neid noorpõlve omi oli endal väga naljakas lugeda. Saati siis veel väljanäitusele panna.
Iga päev on luuletus.
Naersime pärast etendust, et Moskvas on normaalne, kui käid korra-kaks nädalas teatris. Eestis oled kõva tegija kui korra kuus jõuad. Ehh....
Ja elust enesest õhtuseks mõtluseks:
Ses sekundis
on naudingu lõpmatus
Ükskõik kus
on hukatuse igavik
Baudelaire'i abiga muidugi :)
Muide riputasin üles oma aegade tagused luuletused: kel huvi saab uurida, mida Rahe Thule 14 aastat tagasi mõtiskles. Loodan sinna kunagi, kui aega saan, lisada ka hilisemaid värsse. Aga neid noorpõlve omi oli endal väga naljakas lugeda. Saati siis veel väljanäitusele panna.
Iga päev on luuletus.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar